Andreas ja Martha Saaremaal

Kuidas tekkis Teil idee Saaremaale kolida?

Andreas: Mõte tekkis sellest, et hakkasime uut kinnisvara otsima. Minu kindel veendumus oli, et ma ei taha kolida Kalamajast eemale, aga seal meeldivat kinnisvara ei leidnud. Seda ei leidnud ka Tallinna lähiümbruses ning mida kaugemale vaatasime siis seda reaalsemaks läks ka plaan Saarele kolida. Kuna mu abikaasa on ka siit pärit ning leidsime endale südamelähedase kinnisvara Kuressaare külje all, siis siin me nüüd oleme.

Martha: Minul on südames olnud alati soov Saaremaal elada. Kolisin ära pärast keskkooli lõppu, et ülikooli minna ja nagu tihti juhtub, leidsin mandril töö- ja elukoha. Siiski oli südames kogu aeg kripeldus, et tahaksin koju tagasi. Kui alguses seda Andreasele pakkusin, siis tundus talle isegi Kalamajast Nõmmele kolimine liiga kaugena, aga ühel hetkel üllatas ta mind, öeldes, et Saaremaale kolimine on päris hea mõte. See takistus ületatud, jäid alles ainult “väikesed detailid” nagu kinnisvara leidmine, pangalaenud ja loomade-lillede-kastide kolimine.

Millised olid Teie jaoks Saaremaale elama tulemise kaalutlused, põhjendused? 

Andreas: Aus vastus on see, et minu jaoks peamine põhjus Saaremaale kolimiseks oli sobiliku kinnisvara leidmine mulle õiglase hinnaga. Ning samuti ka see, et kuna igapäevane töö on arvutiekraani taga, siis ei ole ka minu füüsiline paiknemine nii oluline, aga ümbritsev keskkond, kust tööd teha on, selle leidsimegi siit.

Martha: Siin on minu kodu - emal on Mustjala kandis väike talupidamine, kus ka mulle on alati meeldinud tegutseda. Mida vanemaks ema saab (ja mida vanemaks mina saan), seda rohkem olen soovinud talle seal abiks olla. Unistasin alati, et kunagi leian võimaluse, kuidas Saaremaale naasta. Lõpuks mõistsin (ja õnneks Andreas nõustus), et Eesti on nii väike ja maanteed head, et see ei ole maailma lõpp, kui su sõber elab sinust kahe kvartali asemel kahesaja kilomeetri kaugusel. Vahepeal tundub, et näeme oma mandri-sõpru nüüd suisa tihemini kui mandril elades.

Mida on Saaremaas Teie jaoks erilist? 

Andreas: Minu jaoks on midagi erilist siin inimestes, kes on soojemad ja sõbralikumad kui näiteks Tallinnas. On näha et inimestele läheb sinu mure korda ja sind kuulatakse ja sinu jaoks on aega, samuti on nii inimesed kui ka üleüldine elu rahulikum.

Martha: Mulle meeldib Saaremaa elurütm ja inimlik suhtlusstiil, tunnen, et siin on õhku ja ruumi olla ja hingata.

Mis Te siis tegite, millest pihta hakkasite (kui otsus oli sündinud)?

Andreas: Lühidalt vastates, et ostsime kinnisvara, panime oma eelmise korteri müüki ja siis kogusime korterist träni kokku ning ostsime praamipileti. Siin ehk mängis ka rolli see, me ei pidanud uusi töökohti jms otsima, sest meie töö on enamuses naguniigi kaugelt, seega hõlbustas ka see meie plaanide elluviimist.

Martha: Tegelikult otsisime oma unistuste kodu mitu kuud, kuna ideid oli palju (alates vana maja kordategemisest kuni tuttuue maja ehitamiseni). Igas olid oma head ja vead. Ühel ilusal laupäeval aga astusime ühte majja sisse ja liialdamata võin öelda, et ma teadsin, et siin ma tahangi elada. Mäletan, et isegi maakler ütles Andreasele, et “ma juba näen “seda pilku”, millal lepingud teeme?”. Kuni Andreas tegeles ülejäänud logistiliste detailidega, siis mina tegelesin sõprade-tuttavate murelikele küsimustele vastamisega. Alguses tundus see plaan ilmselt paljudele natuke ulmeline.

Kas olete üldiselt oma kolimisotsusega rahul? 

Andreas: Väga! Siin on mõnus ja rahulik, muidugi kohati ehk on tülikas mandri vahet sõita et mingil üritusel osaleda aga samas oleme ka sellega ära harjunud ja iganädalane ring Tallinna ei ole ka raske. Samuti pole ka plaanide tegemine ümber praamiaegade kuidagi kontimurdev, ehk annaks sild mandrile muidugi veel vabamad käed, aga eks teistpidi kaoks sellega ka saare erilisus ära.

Martha: Vahel, kui kell on 4 hommikul, õues sajab lörtsi või jäävihma ja me hakkame Tallinna poole sõitma, et kella 9 kontorisse jõuda, siis mõtlen, et miks ma seda endaga teinud olen. See tunne läheb kiiresti üle - ma lihtsalt pole hommikuinimene. Tegelikult olen väga õnnelik, et Saaremaal elada saan. Kõik muud hetked on märksa suurema positiivse kaaluga kui mõned varahommikused rasked hetked.

Milline on Teie kogemus siinse eluga (siinsest elust) seni olnud? Kuidas on Teie jaoks siin sisseelamine läinud? Mis on läinud oodatust kergemini, mis raskemini? Mis on seni olnud parim kogemus, elamus, äratundmine? 

Andreas: Sisseelamine on läinud lihtsalt, siin ehk siis peamine põhjus see, et me ei pidanud oma elus liiga palju muutma sest töö jäi meil mõlemal samaks. Aga eks ikka on see et paljud sõbrad ja tuttavad on ikkagi Tallinnas mis oli alguses ehk raske, samas siin taasavastanud vanu tuttavaid ning ka läbi hakanud käima uute ja toredate inimestega.

Martha: Minu jaoks oli tagasitulemine naljakas kogemus: ühelt poolt oli palju nostalgiat, kohti ja inimesi, keda teadsin, teiselt poolt on Saaremaa palju muutunud selle ajaga, mis ma mandril ja välismaal veetsin. Osad neist muutustest on väikesed, nagu mõni uus tänav või hoone, mida enne polnud. Aga teisalt näiteks tänu e-poodidele ja pakiautomaatide süsteemile on Saaremaal elades palju kergem mandrilt (ja kaugemalt) kaupu tellida kui näiteks 10 või 15 aastat tagasi. Tänu sellele saab olla kaugel ära ja samas lähedal kõigile mugavustele.

Millised on peamised erinevused Teie varasema ja praeguse elukoha ning elustiili osas? 

Andreas: Minu kindel veendumus oli pikalt see, et ma ei taha Kalamajast kuhugi mujale ära kolida, mul olid kõik restoranid, baarid, kinod, teatrid jms lähedal, oli võimalik iga õhtu erinevas kohas väljas käia ja uusi kogemusi saada. Reaalsus aga oli see, et olime ikkagi enamasti kodused ning eelpool mainitud hüvesid ära ei kasutanud. Nüüd on aga korter vahetatud maja vastu ning on väga mõnus ka laua taga istumise asemel klapid peas koosolekut oma aias pidada.

Martha: Mulle on alati meeldinud aias tegutseda ning looduses ringi rännata. Tallinnas oli see alati suur ettevõtmine ja vajas korralikku planeerimist. Seega tunnen, et minu elustiil on muutunud nüüd rohkem minu oma nägu, ma ei pea enam niivõrd kohanema keskkonnaga, vaid sobin sellesse.

Kuidas on olnud kogemus näiteks tööotsijana, väikese lapse(laste) vanemana, õpilasena või muu rolli kandmisel?

Andreas: Meie õnneks on töö selline, mida saab teha kaugelt klapid peas ja ekraani taga, seega ei ole pidanud töökoha otsimisega tegelema.

Martha: Meil on väga vedanud, sest saime oma mandri-elu sujuvalt kohandada uude kohta. Samas usun ka, et Saaremaal on kõik võimalik, vaja on pealehakkamist ja julgust proovida (ja vahel ka ebaõnnestuda). Siin on nii palju vägevaid inimesi, kes oma tegevusega seda pidevalt tõestavad.

Mis teeb Saaremaa Teie jaoks atraktiivseks/paeluvaks? Mis Teid siin köidab? 

Andreas: Saarele omane rahulikkus.

Martha: Siin on palju vähem “naabrist parem” olemist, inimesed justkui oskavad rohkem endale elada.

Millist nõu annaksite neile inimestele (või ettevõtjatele, noortele vanematele, õpilastele vmt), kes praegu on olukorras, kus nad kaaluvad Saaremaale kolimist? 

Andreas: Kui töö võimaldab teha seda kaugelt, siis ütleks kohe, et mis mõte on näiteks Tallinna kesklinnas kükitada, soovitan kindlasti vaadata siiapoole.

Martha: Usun, et Saaremaale kolimine on tegelikkuses palju kergem ja valutum, kui planeerides ja muretsedes tunduda võib. Saaremaal on palju ägedaid ja hakkajaid inimesi, nii et tegelikult on kõik võimalused siin olemas, lihtsalt on vaja pealehakkamist, et kõike avastada jõuaks.