Poola sadamalinna meremuuseumi väljapanek sisaldab ka Eesti vetest leitud muinaskogesid ning olulisel kohal on ka meie ajalugu mõjutanud allveelaev Orzel.

Gdansk 22.07-23.07

«Admiral Bellingshausen» seilab nende ridade kirjutamise aegu Volvo Penta meeldivalt nurruva mootori abil tubli seitsme-kaheksa sõlme kiirusega järk-järgult eemale Läänemere ühest pärlist – Gdanskist. Linnast, mis oma jõukuse, uhkuse ja ilu merevaigule, Hansa liidule ja soolale.

Wisla jõe suudmes asuv umbes Tallinna-suurune linn võõrustas me jahti ja meeskonda parimal külalislahkel moel – ilusa ilma ja kaikohaga keset vanalinna, otse siinse meremuuseumi ees. Naabriks väärikas muuseumieksponaat, vana söelaev Soldek, kus ka ekskursiooni osaliseks saime.

Gdansk ei ole linn, mis jääb Poola tänase taristu juures, siit läbi sõitjatele kusagile tee peale – ei maa-, ega meretee. Sellest hoolimata on ta leidnud palju sihipäraseid külastajaid nii maalt kui merelt, milles võisime veenduda jalutades nii rahvast pungil vanalinnas kui ahtritekil peesitades ning möödujate laeva imetlevaid pilke seirates. Siinses logipostituses pole mõtet kogu linna ilu üles loetleda. Ühe siiski nimetaks. Värskeima, samas väga nukra vaatamisväärsusena on linna lisandunud tänavu traagiliselt hukkunud Gdanski linnapea Pawel Adamowiczi viimne puhkepaik Gdanski katedraalis. Paigas, kuhu on maetud vaid väga väärikad ja armastatud inimesed.

Admiral Bellingshauseni ekspeditsiooni organiseeritud kultuuriprogramm selles kultuurist pakatavas linnas nägi niisiis ette visiiti Gdanski meremuuseumi. Meie võõrustajate suurim soov ja uhkus oli näidata me Poola kolleegide ekspeditsiooni Antarktikasse jahil Katarhsis II. See ekspeditsioon kandis kahte eesmärki. Üks neist oli purjetada ümber jäise mandri rekordkiirusega, millega ka toime tuldi, retke pikkuseks oli 72 päeva. Teine eesmärk oli koguda Antarktika vetest proove, et teha kindlaks kas maailmamerede nuhtlus plastik on jõudnud ka sealsetesse jäistesse vetesse. Paraku tuli ka siin poolakatel anda maailmale jaatav vastus. Selle paari aasta taguse ekspeditsiooni proovide täpsed tulemused on Poola Teaduste Akadeemias veel küll analüüsimisel, aga on teada, et Antarktika rannikuäärsetes proovidest leiti kuni 5 mm suuruseid mikroplasti osasid.

Meie retke üks missioone – teadvustada maailmale meie kõigi merede täbarat seisu, sai ühe tugeva võõba juurde. Meremuuseumis leidsime ka seoseid Eestiga. Sealne rikkalik väljapanek sisaldas ka kogesid ja tuletas meelde, et meiegi meremuuseumi Paksu Margareeta peatselt avatava ekspeditsiooni uhkuse -13. sajandi koge puit on raiutud just Põhja-Poola metsadest, nagu kinnitavad dendroloogilised uuringud.

Pilku püüdis ka meie ajaloos väga hästi tuntud allveelaeva Orzel mudel, kus kõrval asuval infotahvlil toodi ära ka selle allveelaeva kurikuulus Tallinna visiit ja põgenemine 1939. aastal.

Gdanskis vahetusid ka mõned ekspeditsiooni liikmed. Kõike nägev ja kõike jõudev pootsman Maris ning Admiral Bellingshausenit ilmselt kõige paremini tundev tüürimees Priit alustasid seiklusterohket tagasiteed koju. Meeskonnaga liitusid Karmo, suur Uku ja väike Uku ehk kõik tublid laevnikud, kes tunnevad merd ning tema mootorite- ja purjedega liikumisvahendeid.

Meie järgmine peatuspaik Sassnitz Rügeni saarel lisandus reisi sadamate hulka jooksvalt eile, kui teekonda kalkuleerides jõudsime arvamisele, et kaks ööpäeva vältava ja 350 miili pikkuse teekonna saab jagada ju ka kaheks, ühes meeldiva külastuspeatusega äärmiselt põneva aja- ja kultuurilooga Rügeni saarel.

madrus Timo Tarve (KUKU raadio)

Allikas: Postimees